Maxima võimalikud sahkerdused miljonitega

Mindaugas Marcinkevicius on Vilniaus Prekyba väikeosanik, kes tuli eelmisel nädalal avalikkuse ette karmi süüdistusega oma äripartneri, Leedu rikkaima mehe Nerijus Numaviciuse vastu. Väidetavalt on Numavicius välja töötanud keerukaid skeeme, kuidas ettevõtetest raha kantida ja maksudest eemale hoida ning võimalikult suure osa saadud tulust enda tasku pista.

Suurärimeeste konfliktist tuli välja, et võimalikes skeemides mängib suurt rolli ka Eestis registreeritud ning 2011. aastal asutatud investeerimis- ja haldusettevõte Fran­max OÜ.

Nimelt kuulus Franmax OÜ-le Leedu Fran­max UAB, mis veel eelmisel sügisel kandis nime Maxima Grupe UAB. Tegu on ettevõttega, mis pakub Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria Maxima kaubanduskettidele frantsiisiteenuseid. Oktoobris, kui ettevõtte nimi Franmax UABks muudeti, käisid jutud, et Maxima suuromanik Vilniaus Prekyba plaanib uut suurt tehingut. Kuulujutud kummutas Franmax OÜ juhatuse liige Anna Liiv, kes selgitas, et nimemuutus tehti vaid selleks, et ema- ja tütarettevõtte seos selgemaks ja läbipaistvamaks muuta.

Kahtlust tekitav tehing

Umbes pool aastat pärast nimemuutust müüs Franmax OÜ Leedu tütarettevõtte siiski maha. Uueks omanikuks sai Luksemburgis registreeritud ettevõte Carson l.a r.s. Tehing äratas aga ­uudishimulikke pilke – ettevõte müüdi 43 miljoni euro eest, mis on Marcinkeviciuse, ettevõttega seotud ärimehe andmetel koguni üheksa korda väiksem summa kui ettevõtte tegelik väärtus.

Marcinkeviciuse sõnul võib tegu olla massiivse maksudest kõrvalehiilimisega. Tema andmete järgi on Franmax UAB väärtus 400 miljonit eurot. Kuna ettevõte müüdi aga pea üheksa korda odavamalt, vähendati selliselt Franmax OÜ käivet ning kahandati kunstlikult ja märkimisväärselt ettevõtte müügilt makstavat tulumaksu. Kui see vastab tõele, võis Eesti tehinguga kaotada 71 miljonit eurot.

Franmax UAB eelmise aasta kasum oli 42,9 miljonit eurot. Marcinkeviciuse sõnul liigub suur osa ettevõtte kasumist läbi Luksemburgi hoopiski Hispaaniasse Supersoli kaubandusketti. Viimase soetas Vilniaus Prekyba 2012. aastal ja see on kahjumit teeninud juba mitu aastat. Marcinkeviciuse andmetel on ettevõtte osanikud Hispaania investeeringute tõttu kaotanud juba 200 miljonit eurot.

Ettevõtete võrgustik

Franmax OÜd peetakse Vilniaus Prekyba üheks kasumlikumaks ettevõtteks. Mullu oli ettevõtte puhaskasum 28,9 miljonit eurot, tunamullu lausa 50 miljonit eurot. Lõviosa kasumist tuleb dividendidest. Jaotamata kasumit on ettevõttesse kogunenud juba ligi 80 miljonit. Ettevõttes on üks töötaja, kellele palka ei maksta. See-eest maksti omanikele üle-eelmisel aastal välja 5,2 miljonit dividende.

Vilniaus Prekyba on teada-tuntud oma keerukate skeemidega. Tihti muudetakse ettevõtete nimesid ja tütarettevõtted vahetavad osanikke. Marcinkevicius märkis, et Franmaxi loomine tekitab omakorda küsimusi ja kahtlusi. Nimelt omandas Fran­max OÜ 2011. aastal, kohe pärast asutamist Vilniays Prekybalt 0,5% Franmax UAB osalusest. Tehing läks maksma pisut üle 5 miljoni euro.

Päev hiljem kirjutati ülejäänud osa Leedu Franmaxist, tolleaegsest Maxima Grupest firma Vilniaus Prekybos Mažmena alla. Veel üks päev hiljem löödi Maxima Grupe hoopiski kaheks ja moodustati uus ettevõte Maxima Group. Viimane sai endale suurema osa ettevõtte töötajatest ja varadest.

Et kõike veelgi keerulisemaks teha, on nüüdseks Vilniaus Prekyba nimi muudetud Leksitaks, Vilniaus Prekybos Mažmena omakorda Vilniaus Prekybaks ja Maxima Group kannab eelmisest sügisest nime Franmax UAB. Marcinkeviciuse sõnul asutati Fran­max hoopistükkis selleks, et tehingute hinda alla viia.

Numavicius eitab kõike

Miljonär Nerijus Numavicius eitab kõiki oma äripartneri süüdistusi. Tema esindaja selgitas, et Fran­max pole loodud dividendide maksmiseks, vaid hoopiski selleks, et hoida investeeringuid ja rahastada kontserni laienemist Euroopasse. Numaviciuse esindaja lisas, et Maxima ketis ei saagi mingit maksupettust olla, sest kõik maksud tasub Leedu ettevõte Franmax UAB. Nende dokumentide järgi on Franmax UAB aastatel 2011–2014 tasunud kasumi pealt kokku 26,93 miljonit eurot.

Numaviciuse esindaja lisas, et Maxima kasutatav frantsisiisiskeem on jaekaubanduses laialt levinud ja ettevõtete edasimüümine ei saa olla kuidagi tehislik. “Fakt, et ettevõtte osanik on Eestisse registreeritud, ei anna mitte mingit eelist või privileegi,” märkis esindaja ja lisas, et midagi ebaseaduslikku pole ettevõte teinud.

Maksuamet hinnanguid ei anna

Eesti maksu- ja tolliamet nentis, et maksu­saladuse kaitsmise kohustuse tõttu ei saa nad ühegi konkreetse isiku kohta midagi öelda. Maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik ütles vaid, et senine praktika on näidanud, et turuhinnast erineva hinnaga tehingute tegemise üheks põhjuseks võib olla maksude vältimine. See aga ei pruugi alati nii olla.

Kui aga maksuhalduri hinnangul pole tehingud ja nende hinnad vastavuses ja võib kahtlustada piisavalt suuri maksuriske, siis selgitatakse tegelik olukord maksumenetluse käigus välja.

Autor: Eliisa Matsalu, [email protected] Šarunas Černiauskas, 15min.lt